Klienditöö Praktika Ohvriabis: teine sisekanne

Iga esmaspäev on politsei koosolek, kus arutatakse eelneva nädala juhtumite üle. Koosolekul osalevad piirkonnapolitseinikud. Meie osalesime veebiteel, sest kuna on uus maja, pole Tatjanani veel uksekiip jõudnud. Koosolek oli lühike, oli rahulik nädal.

Tuli ka üks juhtum, kus mees ründas enda naist noaga. Võtsime ühendust ohvriga, küsime kas on turvaline hetkel rääkida ja täpsustasime detailid vägivalla juhtumi kohta, teeme esmase riskihindamise.  Esmase riskihindamise jaoks on olemas eraldi blankett kus on kirjas küsimused, millist vägivalda on esinenud, kui sageli on vägivalda esinenud, millal viimati, kas on eritingimusi, mil viisil vägivald mõjutab ja kui palju mõjutab, kas kardab vägivalla kordumist. Kontrollisime, kas SKAISis on juhtum kirjas, ehk kas on varasemalt esinenud vägivalda. Selle juhtumi puhul on esinenud ka varasemalt vägivalda, see tähendab, et kaart on avatud ning kandsime sisse vestluse käigus saadud info. Koos on oldud 30 aastat, vägivalda on esinenud ka varem, füüsilist vägivalda, uputamist vannis, veenide lõikamist. Juhtum on viidud üle MARAC.

MARAC (multi-agency risk assessment conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärk on tuvastada suure lähisuhtevägivalla riskiga täisealised ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitme asutuse spetsialistide koostöös.

MARAC hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumikorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist. MARAC mudelit rakendatakse täna Ühendkuningriikides ja Soomes ainult täiskasvanute lähisuhtevägivalla juhtumites. MARAC mudel annab selge tegevusraamistiku, mis on suunatud probleemi lahendamisele. Iga võrgustiku liige võtab juhtumi lahendamisel kindla rolli ja vastutuse ning selle täitmist ja mõju jälgitakse üheskoos.

Miks on SKAIS'i sissekandmine vajalik? 

1. Praktika ühtlustamine – sarnastel alustel üheselt mõistetavad struktureeritud sissekanded

2. Tagab kannatanutele järjepideva ja vajaduspõhise abi olukordades, kus juhtumiga tegelev

spetsialist muutub

3. Võimaldab jälgida spetsialistil juhtumite võimalikku eskaleerumist ja dünaamikat seoses

riskide suurenemisega.

4. Selgub juhtumite ajakriitilisus

5. Kannatanu olukorda vaadeldakse tervikuna ja ülevaatlikuna – võimalk ülevaatlik info andmine

võrgustikule

6. Annab võimaluse koostada sobivaima sekkumiskava ja meetmed

Helistas üks naisterahvas, kes tundis muret enda sõbranna pärast. Esineb lähisuhtevägivalda ning kutsusime kohtumisele. Kannatanu tuli koos sõbrannaga ning hakkas rääkima, et suhtes esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Praegu on nad küll lahus, kuid mees teab kus ta elab ning tüdruk on hirmul.  Ta kardab peale tööd pimedas koju minna, äkki mees jälitab. Soovitasime paluda appi mõni sõbranna, kes ta õhtuti koju saadab. Kahjuks aga sõbrannasid on tal vähe, ning see sõbranna kes kaasas on, elab hoopis teises kohas ning saatmine oleks keeruline. Ta istub kodus pimedas, et mees ei saaks aru, et kodus. Poes käib ainult valges. Leppisime kokku, et tüdruk teeb kodus avalduse ja uurija võtab ühendust. Paari päeva möödudes helistasime tagasi, küsisime kas tegid avalduse, seda oli ka tehtud. Rääkisime ka uurijaga, kelle sõnul oli mees käinud akna taga laamendamas, naine oli helistanud sõbrannale ja öelnud, et kardab välja tulla, sõbranna helistas mehele ja mees läks ära. Kannatanu helistas ja tahtis avalduse tagasi võtta, sest kardab. üritasime selgeks teha, et asi võib minna hullemaks, kui avaldust ei tee ja karistust ei järgne ja ootame ära ning räägime uurijaga. Olukord on väga keeruline, sest ta ei taha ka öelda,  miks ta nii kardab. Vihjas, et mehel on mingisugused pildid mida ähvardab avaldada. Üritasime veenda, et avaldust tagasi ei võtaks ning suunasime ka psühholoogi juurde. 

Osalesin Pärnu MARAC koosolekul. MARAC koosolekul osalevad erinevate asutuste esindajad (politsei, ohvriabi, KOV sotsiaaltöötaja, varjupaiga töötaja, tervishoiutöötaja, lastekaitse töötaja, kriminaalhooldaja, haridusasutuse esindaja), kes võivad omada olulist tausta informatsiooni juhtumi edukaks korraldamiseks. Ohvrit võib koosolekul esindada tugiisik või osadel juhtudel võib kohal olla ka ohver ise. Koosolekutel on üldiselt kindel struktuur ning kindlad jagatud rollid. MARAC koosolekut juhatab võrgustiku liikmete seast valitud koosoleku juhataja, kelle ülesanne on arutelude juhtimine järgides etteantud raame ning koosoleku konstruktiivsuse tagamine. Koosolekul on oluline roll ka MARAC koordinaatoril, kelle ülesanne on info koondamine, vahekokkuvõtete tegemine ning vastavalt sellele sekkumisplaani koostamine. MARAC koordinaator jälgib koosolekute vahelisel perioodil sekkumisplaani täitmist ning vahendab võrgustikuliikmete vahel infot.